PÄEVAKANGELASED

Tekst: AARE LAINE
Ajaleht: Kommunismiehitaja
Aitäh: Madis Kers

            Vähem kui kuu aega tagasi elasid rohkem kui paar tuhat saarlast-autospordisõpra kaasa Tehumardi autoralli esimesele kiiruskatsele sellel sügisel valminud Upa ringrajal. Nii mõnigi pealtvaataja ahhetas, kui autod peaaegu täisgaasiga kurvi sööstsid. Kodustel teedel näitasid kaasvõistlejatele Žiguli tagumisi tulesid meie autobaasi bussijuhid Vello Õunpuu ja Ivo Vaher. Kui pärast võidukat sõitu meestelt küsisin, mis on nende järgmine suurem eesmärk, siis vastasid nad nagu ühest suust, et hästi esineda Balti rallil. Möödunud nädalavahetusel kihutatigi lumesajus ja tuisus Eestimaa nii järsku libedaks muutunud teedel. Kannatamatult ootasime läinud pühapäeva ühtul raadiost või televiisorist teateid autoralli kohta. Südames kripeldas muidugi kõige rohkem oma meeste pärast. Kuidas neil läks? Ja kui teatati, et Balti liiduvabariikide tugevamate rallisõitjate selgitamisel olid võidukad saarlased Vello Õunpuu ja Ivo Vaher, siis võttis see rõõmusõnum näo naeruseks küll igal spordisõbral.
            Nüüd on meie autopiloodid jällegi ligemale nädal aega kodusaarel olnud ja oli ka võimalus värskete tšempionitega juttu vesta.
            Kuidas järsk ilmamuutus mõjus?
            Vello Õunpuu: “Üldiselt mõjus see kõigile negatiivselt, kuid tingimused olid kõigil ikkagi võrdsed ja tuli välja, et sõitmine kiilasjääl istus meile paremini kui teistele.”
            Igal rallil on teil olnud kas suuremaid või väiksemaid viperusi. Ka Tehumardi rallil, mille te võitsite, oli väheke ebaõnne. Kas masin oli seekord meestega ühel nõul?
            Vello Õunpuu: “Jah, seekord oli tõesti õnn meie poolel. Ebaõnnestumisi oli konkurentidel aga üldiselt kõvasti. Katkestajaid oli palju. Tee oli libe ja kes ei suutnud autot valitseda, see oligi kraavis. Ka meie tegime ühel libedal lõigul ootamatult 360-kraadise pöörde, jäime aga teele püsima ja edasine sõit läks õnnelikult. Tee oli igal pool ühesuguselt libe, ainult Põhja-Eestis olid üksikud nn. tihkemad lõigud.”
            Kuidas suutsite sellise libedaga kontrollaegadest kinni pidada?
            Vello Õunpuu: “Hilinesime kogu trassi jooksul kokku ligi 8 minutit. Keskmine kiirus oli ette nähtud küllalt suur, aga libe tee lihtsalt ei võimaldanud graafikus püsida.”
            Kuidas sõitsite kiiruskatsetel?
            Ivo Vaher: “Vaatamata libedale teele suutsime teisele kohale tulnud ekipaaži (Kabral – Rebane) kiiruskatsetel edestada enadlegi mõnevõrra üllatusena koguni 204 sekundiga ehk 3 minuti ja 24 sekundiga.”
            Vello Õunpuu: “Teed oli halvad ja umbes poolel teekonnal andis väsimus end kõige rohkem tunda. Käed hakkasid valutama, oli tahtmine isegi pooleli jätta, kuid saime endast võitu ja lõpuks oli muidugi rõõm suur.”
            Et hästi sõita, võitluslikult võistelda, selleks peab olema tõepoolest tahtejõudu ja võistlusele eelnema muidugi visa treening. Kui palju te rada enne sõitsite?
            Ivo Vaher: “Kui legendi kätte saime, sõitsime raja üks kord läbi. Tegime kiiruslegendid. Kolmel kiiruskatsel kontrollisime legende. Kuna teed olid väga halvad, siis otsustasime rohkem mitte sõita hoidsime lihtsalt autot. Värskelt sadanud lumi keeras aga kõik pea peale. Osa mehi sõitis treeningutel kiiruskatsed läbi koguni 10 kuni 15 korda. Kiilasjääga ei saanud  aga hoopiski nii sõita kui treeningul kruusateel või asfaldil. Nüüd pidid olema juba palju ettevaatlikum ja vilunum.”
            Praegu olete mõlemad meistersportlase kandidaadid. Järgmine suurem soov on ära täita meistrinorm?
            Vello Õunpuu: “Seda muidugi. Selle võistlusega astusime jällegi sammu püstitatud eesmärgile lähemale. Loodame, et meie unistus täitub järgmise aasta jaanuaris. Siis stardime rallil “Neeva tuled”. Püüame tõusta seal viimane kord võidetud kolmandast kohast kõrgemale. Piisab kui tulla seal esimese kolme hulka, et meistersportlase nimetus kätte saada.”
            Soovime meiegi autobaasi bussijuhtidele järgnevateks sõitudeks edu.
            Vello Õunpuul seisab järgmise aasta hakul ees veel tähtis võistlus, kus ta kaitseb Eesti meistritiitlit hipodroomisõidus. Tulemas on Eesti võiskondlikud meistrivõistlused autorallis ja sellele järgnevad NSV Liidu meeskondlikud meistrivõistlused meie vabariigi teedel. Vello Õunpuu ja Ivo Vaher on eelseisvateks võistlusteks optimistlikult meelestatud ja meeldiv oli kuulda, et autobaas teeb palju selleks, et oma mehed saaksid võistelda ning treenida. Esimesed tulemused on igati rõõmustavad ja hoiame pöialt, et tulevikus kõik meie rallisõitjate plaanid täituksid, nii et saaksime aasta või paari pärast rääkida juba Saaremaale toodud Nõukogudemaa meistrivõistluste medalitest.