PÕNEVUST JA NÄRVIKÕDI
Tekst: Ants Rehe
Aitäh: Madis Kers
Möödunud nädalavahetuse sportlikule näole andis tublisti tooni Harju KEK. Laupäeval kutsusid kolhoosiehitajad Keila ja Põllküla trassile maanteejooksjaid. Ladus korraldus pakkus võistlemisrõõmu enam kui sajale asjahuvilisele. Ning küllap tullakse niisugustele võistlustele järgmiselgi korral.
Pühapäeval korraldas Harju KEK ehitajate päeva auks võistluse, mis tõmbas rahvast kokku kui magnetiga – toimus Vasalemma II rallikross. Vägevast huvist asja vastu andis märku mõlemale poole teed pargitud autoderivi, mis algas juba enne Vasalemma ning mille lõppu polnud nähagi. Pealtvaatajaist autoomanikel tuli oma sõidukite parkimisel mängu panna kogu leidlikus ning taluda pärast võistlust ülima kannatlikkusega autoderivi, mis teosammul Tallinna poole veeres. Ent selle aja vältel võidi mõelda kordaläinud võistlustele, mis pealtvaatajate poole pealt rahuldas kõige erinevamaid maitseid. Autoralli (välja arvatud ehk mõned kiiruskatsed) ei paku huvilisele ju suuremat kaasaelamisrõõmu, palju parem pole pilt ka ringrajavõistlustel, seda enam, et meil selleks sobiv rada hoopis puudub.
Rallikross ja Vasalemma rada, mille harjulased koos ALMAVÜ spordiklubiga “Sõprus” kenasti korda seadsid, oskab selle vea parandada. Kolme neljandiku ulatuses on rada mõnusalt jälgitav, ohtlikest kurvidest ja põnevusest juba puudu pole.
Mullusel esimesel rallikrossil tegid kaasa peamiselt meie oma sõitjad, seekord oli platsis mitu suurmeistritest külalisvõistlejat. Lisaks peaaegu kogu kodune paremate rallimeeste pere. Kakskümmend võistlejat, nende seas kaheksa suurmeistrit, näitasid, mida üks rallimees peab oskama.
Võistlejate vaevast polnud sugugi väiksem korraldajate mure, mis algas juba aprillis. Nõnda ütles võistluste organiseerimiskomitee esimehe esimene asetäitja, Harju KEK-i töökojajuhataja, omaaegne rallimees Toomas Bernstein. 1400 meetri pikkune rada saadi hästi võistluskorda, kohal oli kõik, mida seda laadi võistlustel vaja. Võistlejad teadsid kõneleda, et raja hooldamine on selle mullusest laiemaks teinud, järelikult ka kiiremaks. Toomas Bernstein oli selle arvamusega päri, lisas ainult, et võistlejate ja pealtvaatajate ohutusele ei tule see just kasuks. Miks KEK selle võistluse korraldas? Et anda võimalust ja võiduau omaenda eliitsõitjaile Heiki Ohule ja Vello Õunpuule? Küllap mitte Harju KEK-is osatakse üldse spordist lgu pidada, autorallist aga ehk eriti. Kui Togliatti suurmeister Vitali Bogatõrjov tuli kohale autoga, mille rootormootor ei mahtunud oma tehniliste näitajate poolest nõutu piiridesse, lubati tal ikkagi kaasa sõita, kuigi väljaspool arvestust. Nõnda et tänu Harju KEK-ile oleme jälle ühe kauni võistluse võrra rikkamad.
Seekord sai iga rallimees kaasa teha kolmes kolmeringilises eelsõidus, millest kaks paremat läksid finaalsõitude komplekteerimisel arvesse. Kolm väiksemate kohapunktidega meest lubati A-finaali, kolm järgmist B-finaali, neli järgmist C-finaali. Viimase finaalsõidu parim võis kaasa teha B-finaalis, selle parim omakorda lõppsõidus peaauhinna pärast. Nii et mõnigi sõitja, kes sai ägedas trügimises kannatada, võis hiljem oma väljavaateid parandada.
Rallikross pole viisakas väljasõit rohelusse, see on mehine võistlus, kus juhtub mõndagi. Vinni NST sõitja Paul-Robert Helk tuli teise vooru eelsõidus finišikurvist lõpujooneni kolmel rattal – aga kohale ta jõudis. Klassi (ja mootorit) näidanud Vitali Bogatõrjov saabus kolmandas eelsõiduvoorus raja põnevaimasse kohta küll esimesena, kuid lahkus viimasena. Seni kui ta oma rajale risti keeranud auto jälle õigesse suunda sai, olid teised - kust kellelgi õnnestus – juba möödunud. Muid pisikokkupõrkeid ja rajalt väljanügimisi (rallikrossi määrused on küllalt leebed!) ei jõuagi loetleda.
C-finaalis näitas esiotsa oskusi Raido Rüütel, ent parajal kohal osutus Togliatti tehasesõitja Nikolai Jelizrov osavamaks ning pääses parimana B-finaali
Rallikrossis määrab palju õnnestunud start. Kitsal ja ohtlikul rajala pole möödumisvõimalusi just palju ning nõnda tuleb kõik välja panna juba stardis. Nõnda tegi B-finaalis Heiki Ohu. Kohe tõttas ta ette ega andnud ühelegi kolmest konkurendist möödumisvõimalust. Nii pääses suhteliselt alustanud Heiki Ohu A-finaali, kus ees ootasid kahe esikohaga üksikutes eelsõituds Vitali Bogatõrjov, Moskva suurmeister Nikolai Bolšihh ning Vallo Soots, kes sõitis välja eelsõitude parima aja 3.33,4. Selleski sõidus peremehetses Bogatõrjov. Vallo Soots üritas finiši eel küll rünnata ja jõudis peaaegu Togliatti mehe kõrvale. Heiki Ohu lõpetas kolmandana, Nikolai Bolšihhil käis see sõit üle jõu.
Nõnda oli võistluste parim küll Vitali Bogatõrjov, kuid peaauhind läks meie nimekate rallisõitjate perre kuuluvale Vallo Sootsile, kse koos Toomas Putmakeriga juhib enne kahte viimast etappi Tšehhoslovakkias ja Saksa DV-s sotsialismimaade rallikarika sarjas. Edu talle sealgi! |